Mida kujutab endast KKT?

Kognitiiv-käitumisteraapia baseerub ideel, et meie mõtted, tunded ja käitumised on omavahel seotud ning üht neist mõjutades saame tekitada muutust teises. Tänapäeval on teaduslikult tõestatud efektiivsusega kognitiiv-käitumisteraapia programme olemas pea kõigi sagedasemate psüühika- ning käitumishäirete ravis. 

Viimastel aastakümnetel on kognitiiv-käitumisteraapia kasutamine nii laste-, noorukite- kui täiskasvanute psüühika- ning käitumishäirete ravis üha laialdasemalt kasutusel ja seda ka meil Eestis. Selleks on oma kindlad põhjused.

Kognitiiv-käitumisteraapia meetodite hulgas on enim teaduslikult tõestatud efektiivsusega psühhoteraapiameetodeid ning seda ka kõige sagedasemate psüühika- ja käitumishäirete, nagu depressioon ja ärevushäired, raviks.

Kognitiiv-käitumisteraapia on tulemusele orienteeritud ja suhteliselt lühike, keskendub probleeme säilitavatele teguritele, õpetab teraapiatehnikaid kui uusi oskusi, mida patsient saab seansside vahepealsel ajal kasutada. Nii on kognitiiv-käitumisteraapia kasutamisel oluliselt väiksem häire tagasilanguste tase.

Kognitiiv-käitumisteraapia tehnikaid saab kasutada nii individuaalselt kui grupimeetoditena, samuti vormis kus terapeudiga reaalset kohtumist ei pruugigi toimuda. See teeb tema kasutamise ka palju kuluefektiivsemaks.

Kognitiiv-käitumisteraapial baseeruvaid psühhoteraapiaprogramme arendatakse ja täiendatakse teadusuuringutes pidevalt. Nii on viimastel aastatel lisandunud palju uusi ja efektiivseid meetodeid psüühika- ning käitumishäirete raviks.